Leukocytosis: siyini futhi izimbangela eziyinhloko

-Delile
- Izimbangela eziyinhloko ze-leukocytosis
- 1. Izifo
- 2. Ukungezwani komzimba
- 3. Ukusetshenziswa kwemithi
- 4. Ukuvuvukala okungamahlalakhona
- 5. Umdlavuza
- Yini engabangela i-leukocytosis ekukhulelweni
I-leukocytosis yisimo lapho inani lama-leukocyte, okungukuthi, amangqamuzana amhlophe egazi, lingaphezulu kokujwayelekile, okuthi kubantu abadala kuze kufike ku-11,000 nge-mm³ ngayinye.
Njengoba umsebenzi walawa maseli ukulwa nezifo nokusiza amasosha omzimba asebenze, ukwanda kwawo kuvamise ukukhombisa ukuthi kunenkinga umzimba ozama ukuyilwa ngakho-ke, kungaba yisibonakaliso sokuqala sokutheleleka, ngokwesibonelo.
Izimbangela eziyinhloko ze-leukocytosis
Yize inani lama-leukocyte lingashintshwa nganoma iyiphi inkinga ethinta umzimba futhi kunezimbangela ezithile ngokuya ngohlobo lwama-leukocyte aguquliwe, izimbangela ezivame kakhulu ze-leukocytosis zifaka:
1. Izifo
Ukutheleleka komzimba, noma ngabe kubangelwa amagciwane, isikhunta noma amabhaktheriya, cishe njalo kubangela ukuguqulwa kwezinye zezinhlobo eziyinhloko zama-leukocyte futhi, ngakho-ke, kuyimbangela ebalulekile ye-leukocytosis.
Njengoba kunezinhlobo eziningi zokutheleleka, udokotela udinga ukuhlola izimpawu ezikhona bese e-oda ezinye izivivinyo ezithile ukuze azame ukuthola imbangela ethile, bese elungisa ukwelashwa. Lapho imbangela kunzima ukuyibona, abanye odokotela bangakhetha ukuqala ukwelashwa ngemithi elwa namagciwane, ngoba ukutheleleka okuningi kubangelwa amagciwane, futhi bahlole ukuthi kukhona yini ukuthuthuka kwezimpawu noma ngabe amanani we-leukocyte alawulwa yini.
2. Ukungezwani komzimba
Ukungezwani komzimba, njengesifuba somoya, i-sinusitis noma i-rhinitis kungenye yezimbangela ezivame kakhulu zokwanda kwenani lama-leukocyte, ikakhulukazi ama-eosinophil nama-basophil.
Kulezi zimo, udokotela uvame ukucela ukuhlolwa kokungezwani komzimba nokuzama ukuqonda isizathu sokwaliwa ukungezwani komzimba, ikakhulukazi uma kungekho zimpawu ezingasiza ekuxilongweni. Bona ukuthi ukuhlolwa kokungezwani komzimba kwenziwa kanjani.
3. Ukusetshenziswa kwemithi
Eminye imithi, efana neLithium noma iHeparin, yaziwa ngokudala ushintsho kumaseli egazi, ikakhulukazi kwinani lama-leukocyte, okuholela ku-leukocytosis. Ngalesi sizathu, noma nini lapho kuba noshintsho ekuhlolweni kwegazi kubaluleke kakhulu ukwazisa udokotela ngohlobo lomuthi osetshenziswa njalo.
Uma kunesidingo, udokotela angalungisa umthamo womuthi owuthathayo noma awushintshele komunye umuthi onomphumela ofanayo, kepha awubangeli ushintsho olungaka egazini.
4. Ukuvuvukala okungamahlalakhona
Izifo ezingamahlalakhona noma ezizimele njenge-colitis, i-rheumatoid arthritis noma i-irritable bowel syndrome ingadala inqubo yokuvuvukala okungapheli, okwenza umzimba ukhiqize ama-leukocyte amaningi ukulwa nalokho okushintshiwe emzimbeni. Ngakho-ke, abantu abanalezi zimo bangathola i-leukocytosis, noma ngabe belashwa lesi sifo.
5. Umdlavuza
Yize kungavamile, ukwanda kwenani lama-leukocyte nakho kungakhombisa ukukhula komdlavuza. Uhlobo lomdlavuza oluvame kakhulu oludala i-leukocytosis yi-leukemia, noma kunjalo, ezinye izinhlobo zomdlavuza, njengomdlavuza wamaphaphu, nazo zingadala ushintsho kuma-leukocyte.
Noma nini lapho kukhona ukusola komdlavuza, udokotela anga-oda ezinye izivivinyo ukuzama ukuqinisekisa ubukhona. Bona ukuthi iziphi izivivinyo eziyi-8 ezingasiza ukukhomba ubukhona bomdlavuza.
Yini engabangela i-leukocytosis ekukhulelweni
I-leukocytosis ushintsho olujwayelekile uma ukhulelwe, futhi inani lama-leukocyte lingahle lenyuke kulo lonke isikhathi sokukhulelwa lifike kuma-14,000 nge-mm³ ngayinye.
Ngaphezu kwalokho, ama-leukocyte nawo athanda ukwanda ngemuva kokubeletha ngenxa yengcindezi ebangelwa emzimbeni. Ngakho-ke, owesifazane okhulelwe angathola i-leukocytosis noma ngemuva kokukhulelwa amasonto ambalwa. Bheka imininingwane eminingi nge-leukogram ekukhulelweni.